Pinglagede eelised on ilmselged. Nende nüüdseks tavaliseks alternatiiviks muutunud lagede paigaldamiseks ei ole vaja mingeid ettevalmistusi. Ei ole vaja mööblit välja viia, tööde järjekorda jälgida (kõigepealt laed ja siis kõik muu), karta põrandaid ära määrida, vanu kihte maha võtta, krohvida, pahteldada, tasandada, värvida. Isegi kõige suurem ebameeldivus, mis võib juhtuda – kui ülemised naabrid Teile uputuse põhjustavad – ei ole pinglagede puhul enam hirmus. Ei teki mingit vee lekkimist, kollaseid triipe ega kooruvat krohvi – üks ruutmeeter pinglage suudab kanda kuni 100 liitrit vett! Lisaks sellele taluvad pinglaed temperatuure  kuni +50°C, on löögikindlad, ei pragune, neile ei teki kondensatsioonivett ning nad tagavad korraliku heliisolatsiooni. Pinglaed on esteetiliselt kaunid, neil on palju erinevaid võimalusi ja nad peavad vastu... vähemalt 30 aastat! Nüüd aga kujutage ette, kui palju füüsilist vaeva ja raha kulub sellise aja jooksul tavalist, värvitud või valgendatud lage taastades, sest need peavad vastu kõigest kaks aastat. Pinglaed on selge kokkuhoid!
Pinglagede puhul saaks rääkida vaid ühestainsast puudusest – kinnituskonstruktsioon võtab toa kõrgusest 20-30 millimeetrit vähemaks. Samas – 2-3 sentimeetrit ei ole just suur kadu võrreldes pinglagede kõigi eelistega!
Pinglagesid saab kasutada igal pool: korterites, kontorites, eramajades, kauplustes ja salongides, vannitubades ja basseinides. Neid on lihtne hooldada: aeg-ajalt tuleb need lihtsalt pehme riidega üle pühkida. Aga ka seda ei pea kuigi sageli tegema, sest pinglaed ei tõmba tolmu ligi ja neile praktiliselt ei jää plekke.

Ajalugu
Ajalooliselt hakati lagesid kangastega kaunistama juba Vana-Kreekas ja Vana-Egiptuses. Kangas valiti vastavalt seinte toonile, immutati seda kustutatud lubja lahusega ja vahetati välja alles siis, kui see aja jooksul ära pleekis ja kõlbmatuks muutus. Sellega peideti kanga taha ära ka kõik lae ebatasasused, ruumid aga said rikka ja mugava väljanägemise. Armeenias immutati juba ammu puuvillast kangast kriidiveega, tõmmati seejärel raamile ja pärast kuivamist kinnitati saadud ideaalselt sile kate lakke. Tänapäevasel viisil hakati pinglagesid kasutama eelmise sajandi 60-ndatel aastatel Rootsis. Kõige suurema populaarsuse omandasid pinglaed aga Prantsusmaal. Just prantslased olid need, kes viisid pehme polüvinüülkloriidi (PVC) valmistamise tehnoloogia täiuseni, ning sellest materjalist koosnevadki tänapäeva pinglaed. Prantslased hoiavad seda tehnoloogiat saladuses, seetõttu nimetatakse vinüülist pinglagesid sageli ka prantsuse lagedeks, kuigi seal ei piirduta enam lamedate lagedega, vaid kasutatakse lainelisi, koonilisi ja muid vorme.